Looming

LOOMING

• Proosa-, näite- ja ajakirjanik.
• Keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted.

Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi.

1.Periood: 1882-1895 aasta põnevus- ja naljajuttude periood

• 1882. aastal ilmus esikteos „Kurjal teel“ –  kriminaalne teos, mis räägib Peterburi elust.
• „Musta mantliga mees“ – eesti esimene kriminaaljutustus.
• 1885  „Teravad nooled“
• 1891 „Suguvend Johannes“, „Kondivalu kõrtsirahvas“
• 1893  „ Karikas kihvti“
• 1894 romaan „Linda aktsiad“
• Järgnesid naljajutustused „Vigased pruudid“, „Ärapõlatud peigmehed“ ja „Kosilane Rakverest“
  
  
  
  
  , kus naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi.

2. Periood: Realismi põhimõtted. Kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest

• 1896. Kriitilise realismi romaan „Külmale maale“  - Eesti elu enim mõjutanud raamat. Kaasaega kõlbulik suurteos kirjeldab elutruult Eesti maarahva elu eelmise sajandi alguses. Teravalt ühiskonnakriitilises teemas ja vaimus kirjutatu räägib vaese, kuid ausa külanoormehe kuritegevuse teele langemisest.
• 1898.  „Raudsed käed“ – esimene Eesti töölisromaan, mille tegevus toimub Narvas.
• 1902. „Mahtra sõda“ - selles on kirjutatud talurahva ja mõisnike vahelistest võitlustest.  Kasutatud Ant Tetriuse mälestusi.
• 1903. „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ –  talurahva probleemid ja Tallinna rahva eluolu.

• 1905. „Prohvet Maltsvet“ – käsitleb talupoegade vaest elu. Peategelaseks on Juhan, kes on rikkaks saanud puskariajamisega. Teoses väljendatakse peamiselt sulaste ja peremeeste vastuolusid. 1904. aasta septembris-oktoobris külastas Vilde Krimmi eesti asundusi ja kogusajaloolise romaani “Prohvet Maltsvet” kirjutamiseks dokumentaalmaterjali. 100 aastat hiljem on “Prohvet Maltsvet” asendamatu ajalooallikas nii Eesti kui ka Krimmi ajaloolastele, etnoloogidele ja kirjandusuurijatele. 

• Revolutsiooniteemalised novellid „Seaduse mees“ ja „Tooma tohter“ ( kirjutas Helsingis). 
• Töölisliikumise prbleeme käsitleb Vilde teoses „Lunastus“, mis ilmus 1909. aastal. 

3. Periood:  1912-1933 oli Vilde väikseima loomingumahuga periood.

• 1912. „Tabamata ime“ - traagiline lugu kunstidesperaadost. Kunstidele andujate kuulsuseiha piirdus enne seda lugu vaid tunnustusega kodumaal, nüüd hakati kirglikult kippuma "Euroopasse".
• 1913. „Pisuhänd“- komöödia konflikt tekib tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega.
• Viimaseks tippteoseks on 1916. aastal ilmunud „Mäeküla piimamees“ - psühholoogiline romaan, mis räägib Eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, põimudes suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest.
  
  
  
  
  
  
  

  Vilde kasutatud pseudonüümid 

  Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg.

VILDE TÄHTSUS KIRJANDUSES

• Ajaviitejuttudega pidurdas Vilde sentimentaalse tõlkekirjanduse levikut.
• Kriitilise realismi kandvaim autor.
• Õhutab talurahvast võitlusele vabaduse eest.
• Näitekirjanduses oli ta komöödiažanri arendaja.